Teekond Dubrovnikust Split’i 24. juuli

Hommik Dubrovniku kämpingus oli väga mõnus: õhk oli peale öist vihma veel värske ja kohv ning praetud saiad ploomimoosiga maitsesid väga hästi. Taevas oli veidi pilvine, kuid päike piilus peaaegu kogu aeg pilvepragudest välja. Olime valmis järjekordseks palavaks sõidupäevaks. Enne teeleasumist tekkis ootamatu probleem GPSiga, mingil põhjusel ei saanud see voolu ja keeldus seega ka igasugust teed näitamast. Leidsime ka sellele probleemile lahenduse, mille osadeks oli USB juhe ja McGyveri teip. Asusime teele Spliti poole.

Palavat päeva aga seekord ei tulnudki, ilm oli mõnusalt pilvealune ja temperatuur alla 30 kraadi. (Tundub, et 30 kraadi ongi meie põhjamaalaste jaoks selline piir, milles kõrgem temperatuur tundub väga palav ja madalam on üsna talutav). Meie teekonda kaardilt vaadates võib näha, et tegelikult ei kuulugi kogu rannikuala Horvaatiale; vahepeal on umbes kahekümnekilomeetrine teelõik, mis läbib Bosnia ja Herzegovinat. Seega saime veel ühe uue riigi oma nimekirja. Teel oli isegi Bosnia passikontroll, nii sisse sõites kui ka väljudes; Horvaadid aga sellele aega ja raha ei kulutanud. Piiriületus läks probleemideta, kui piirivalvur aru sai, et oleme Eestist, siis viipas ta meid kohe edasi. Horvaatiasse uuesti sisenedes oli päris pikk autode järjekord, millest me juba tavaks saanud kombel lihtsalt mööda sõitsime.

Total distance: 229.56 km

Nüüd pööras tee merest eemale mägedesse, kus käis usin kiirtee ehitus. Meie plaan oligi sellele välja jõuda, aga ennem veeretas saatus meie teele veel mõned takistused. Esiteks sai geps jälle tühjaks ja teiseks hakkas vihma sadama. Esimese probleemi lahendasime juhtme vahetusega (meil on terve kotitäis igasuguseid juhtmeid ja laadijaid kaasas), teisele probleemi lahendasime sellega, et panime selga vihmariided. Varsti jõudsimegi kiirteele, mis viis meid vihmasajus läbi mägede. Vihmapiisad olid vahepeal nii suured, et “nõelasid” päris valusalt käsivarsi ka läbi mootorratta- ja vihmariiete.

GPSi elustamine

GPSi elustamine

Spliti jõudsime vihmasajus. Kämpingu leidsime ilma probleemideta, aga olime parajalt läbi vettinud. Inge hääletas kategooriliselt telgi püstitamise vastu ja tegelikult olin ka mina temaga väga ühel meelel. Õnn oligi lõpuks seekord meie poolel, sest selles kämpingus olid täiesti mõistliku hinnaga saadaval ka väikesed majakesed. Vihmased riided seljast, soe dush ja väike uinak ning vihm oligi üle. Õhtu lõpetasime mõnusa söömajaga oma majakese terrassil ja jalutuskäiguga mere ääres. Meie kämping on väga mõnusas kohas – keset seedrisalu mererannas. Ja homme tõotab tulla jälle ilus ilm…

Rannapromenaad Spliti külje all

Rannapromenaad Spliti külje all

Väga romantiline pingike mere ääres

Väga romantiline pingike mere ääres

Suurematel suured särgid, väiksematel väiksed särgid

Suurematel suured särgid, väiksematel väiksed särgid

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *